Uriinipidamatus – mis see on?

Uriinipidamatus – mis see on?

Uriinipidamatuse sümptomid võivad nende meditsiinilistest põhjustest tingituna olla erinevad. Sellest hoolimata tuleks uriinipidamatust käsitleda alati tervisehäire, mitte haiguse enesena.

Iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust, kuna seda esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel.

Inkontinentsuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga. Nii esineb 10% naistest, kes on sünnitanud kolm last, uriinipidamatus ning neli last sünnitanud naiste hulgas on see protsent kasvanud 15.

Naistel toetab põit ja kusejuha lihaste kiht, mida kutsutakse vaagnapõhjalihasteks. Need lihased toetavad kusejuha sulgurit ning kui need lihased nõrgenevad ja nende elastsus väheneb, võivad ka kõige tavalisemad toimingud nagu näiteks köhimine naistel uriinilekke põhjustada. Vaagnapõhjalihased võivad venida ja nõrgeneda näiteks raseduse ja sünnituse ajal. Ka ülekaal koormab vaagnapõhjalihaseid liigselt.

Menopausi ajal võib väheneda vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nende funktsioneerimine muutub nõrgemaks, mis aga tingib uriinipidamatust. Sedamööda, kuidas vanus kasvab, muutuvad keha lihased nõrgemaks ja pärast menopausi muutub naissuguhormooni (östrogeeni) vähenemise tõttu põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks.

Naiste uriinipidamatuse muudeks põhjusteks võivad olla närvikahjustused, teatud ravimid, kõhukinnisus ja mitmesugused põiepõletikud.

  • Stress ehk – pingutusinkontinents- naiste stressinkontinents tekib siis, kui põit toetavad vaagnapõhjalihased on nõrgenenud. Kui naerda, hüpata, köhida või tõsta raskeid asju, suureneb põiele avaldatav surve ning vaagnapõhjalihased ei suuda piisavalt pingulduda, et uriini kinni pidada. Tavaliselt eritub vaid väike kogus uriini.
  • Tung ehk pakitsusinkontinents – sageli esinevat ja alati äkilist põiepakitsust, mis võib viia tahtmatu uriinilekkeni, nimetatakse sundinkontinentsiks. Sageli nimetatakse seda ka üliaktiivseks põieks koos juhuslike leketega. Mõnikord on seda tüüpi põiepidamatuse põhjus teadmata, kuid arvatakse, et põielihase retseptorid saadavad ajju valesignaale ja annavad teada, et põis on rohkem täitunud kui tegelikult.  Sundinkontinentsi võivad mõjutada mitmed tegurid, näiteks liiga palju või liiga vähe joomine, kuseteede põletik, kõhukinnisus ja ravimid.
  • Segatüüpi inkontinents  –tähendab, et korraga esinevad nii stressinkontinents ehk tahtmatud lekked alakehale surve avaldamisel kui ka sundinkontinents ehk ülemäära aktiivne põis. Arvatavasti märkate, et üks neist annab rohkem tunda.
    Vaagnapõhja tugevdamine on parim asi, mida igasuguse pidamatuse riski vähendamiseks teha saab.
  • Ülevooluinkontinents – tahtele allumatu uriinieritus ületäitunud põie tüttu, kus põielihas on väljaveninud ja ei ole võimeline kokku tõmbuma.
  • Täielik ehk totaalne inkontinents – tahtele allumatu pide uriini eritus, mille sagedamateks põhjusteks on kusepõie sulgurlihase kahjustus.

Kui te tunnete ära, et teil esineb eelnimetatud vaevuseid – võtke ühendust oma perearsti, günekoloogi või ämmaemandaga, et leida tee ja lahendus, et uuesti täisväärtuslikku elu elada. See ei ole midagi uut ega hirmutavat ega enneolematut. See on üks tervisehäda, mis on üsna sage ja millel on kindlasti lahendus (loe: Uriinipidamatus – ravimeetodid).

(Allikad: Põhja Regionaalhaigla, www.tena.ee, www.inkotuba.ee)

Share this post

Lisa kommentaar